Meri mühab mu ees,
laintesse värve päev põimib.
Miks istud üksi sa veel,
tuul su kõrval vaid kõnnib.
Oo, tule siia tagasi
ja huika kaua mind.
Ka mina saan siis tagasi
ja leian jälle sind
oma maailmast,
oma maailmast,
oma maailmast,
oma maailmast.
Sa hääbusid mu mõtetest,
kuid südamesse jäid.
Ning aja kiireist tõtetest
ma läbi olen käind.
Oo, tule siia tagasi
ja huika kaua mind.
Ka mina saan siis tagasi
ja leian jälle sind
oma maailmast,
oma maailmast,
oma maailmast,
oma maailmast.
Kuid sa ei tule enam,
mu unistus nii suur.
Võiks olla elu kenam,
ning selleks loodab suu.
Oo, tule siia tagasi
ja huika kaua mind.
Ka mina saan siis tagasi
ja leian jälle sind
oma maailmast,
oma maailmast,
oma maailmast,
oma maailmast.
Link to this comment:
All Comments (0)