m. Allan Vainola t. Arvi Siig
Kõik kadus hetkes kuumavas ja iidses,
aeg haihtus kurti, ajatusse unne
Nüüd laman silmili su juuste samblal siidsel
ja aega taastumas su rinna rütmis tunnen.
On vaikus.
Hämarus.
Ja igatsetud viiv, mis
Maailmas ainsana on igatsustest tühi.
Me nagu sõnad soojas süliriimis,
kaks sõna, kellel
kõigiga on ühist.
Kušeti peatsis Vaiva skaala kumab.
On öises eetris mitukümmend saatjat.
Ning magnetsilmaga, mis vidub unetumalt,
meid kogu suur ja kauge Maailm vaatab.
Laul, kostev raadiost, tundub,
meile hüüab,
et unelmates muretult me magaks.
Kuid sama laulu öisest eetrist püüab
Jack Janei kõrval ookeani taga.
Seal magnetsilm niisama moodi vilgub
ning selle pilgul Maailm
neidki
Link to this comment:
All Comments (0)