Niikui köögist välja saad
Köögis elu käima lööb
Laua peale jäänud praad
Kellakägu seda sööb
Muidu istub vaikselt kellas
Tunnis kord vaid kuku teeb
Aga otsemaid kui köök jääb tühjaks
Kägu vana raisk on kohe urust väljas
Silmapilk sööb suhkrutoosi tühjaks, tühjaks, tühjaks
Tal ükskõik, et lapsed pärast näljas
Niikui köögiukse lahti teed
Kägu raibe jälle kellas
Redised kõik nokib auklikuks
Niikui sulgunud on köögiuks
Hõbelusikad kõik tassib oma kappi
Pärast rõpenda või kutsu miilits appi
Ei see aita mitte
Kägu juba lusikaid köik maha parseldand
Mul on varas kellakägu...
Link to this comment:
All Comments (0)