http://quechuanuestralengua.blogspot.com En el presente vídeo podremos escuchar un testimonio en quechua, sobre las tradiciones orales, alrededor del nabo silvestre.
TRADUCCIÓN:
YUYUQ PURIYNIN
-Akhakaw! ....... Ruphay!, ruphay! Kasqa
-Samayrusaqchá riki!
-Imaynallan taytay! Allillanchu?
-Allillanmi!
-Imatataq ruwashanki kay q'achu panpapi sapallaykiri?
-Samakushanitaq!
-Ñoqapis samarukuymanchu?
-Samarukuyá
-Sara tarpusqaykiqa sumaq kashasqa!
-Arí sumaqmi kashan, ñoqapis kusisqan kashani kay chakrapi sumaqtaña yuyu lloqsiramun chaytachá kunan mikhusunchis hatun mot'eyoqta, habasniyoqta, uchukutayoqta ima
-Riki! Sumaqtayá mikhuyusunchis yuyu hawch'ata... Taytay ima ninkutaq kay yuyumanta ñawpaq tayta mamakuna?
-Paykunapas ninkutaq kay yuyunchisqa rikurimun q'omer pollerayoq, sumaq! Kusi! Wakcha wawankuna mikhunanpaq nispa ninku. Q'ello pollerantintaqmi ripun waqayuspa " imaynallan kay wawaykunata saqeyusaq, chayqa saqesaqchá, choqlluman, papaman, habasman llipin q'omer mikhunakunaman" nispa ripun.
-Allintan parlayrunchis kunanqa. Ripusaqchá riki, kunan llank'aqkunata qhawamusaq, imaynachá kashan uywaykunapis. Tupananchis tamaña.
-Allinmi, allinmi, tupananchiskama.
LAS ANDANZAS DEL NABO
-¡Qué calor! ¡Qué sol incandescente!
-Me tomaré un descanso.
-Buenas tardes. ¿Cómo está usted señor?
-Bien gracias.
-¿Qué está usted haciendo aquí en este pastizal solo?
-Estoy tomándome un descanso.
-¿Me permite descansar también?
-Descanse usted.
-Sus cultivos de maíz se ven preciosos.
-Sí están hermosos, también estoy contento porque en mi chacra ya se aprecia el delicioso nabo el que comeremos con mote, habas y su ají molido
¡Sí claro! Comeremos con mucho placer el nabo guisado... Señor y ¿qué cuentan nuestros ancestros sobre el nabo?
Ellos también señalan que el nabo aparece hermoso, alegre con su pollera verde, para alimentar a sus hijos que han quedado sin alimentos. Y se va con su pollera amarilla llorando y lamentándose con estas expresiones: "¡Cómo voy a hacer para dejar a mis hijos! Ni modo, los dejaré a la papa, al choclo y a todo alimento que produzca la tierra".
Hemos conversado lindo hoy. Ya tengo que irme debo ver a los trabajadores y cuidar que mis animales estén bien. Hasta otra oportunidad.
-Bien, bien, hasta otra oportunidad.
Añay,añay. Maypitaq yachachisunkiku sumaq, misk'i runasiminchista?
dinavera64 1 year ago